Njuike váldosisdollui
Čoahkkáigeassu Dearvvašvuođageahču raporttas

Meny

Čoahkkáigeassu Dearvvašvuođageahču raporttas

Čoahkkáigeassu Dearvvašvuođageahču raporttas

2022-2023 čađahedje stáhtahálddašeaddjit riikaviidosaš bearráigeahču mas iske Nav-kantuvrraid ovddasvástádusa gozihit mánáid dárbbuid go bearaš ohcá ruđalaš doarjaga. Stáhtahálddašeaddjit iske ollašuhttego Nav-kantuvrraid bargovuogit čuovvovaš gáibádusaid:

  1. Nav-kantuvra dahká doarvái buori kártema mánáid dárbbuin go ohccojuvvo ruđalaš doarjja.
  2. Nav-kantuvra dahká dohkálaš árvvoštallama ja mearrádusa go ohccojuvvo ruđalaš doarjja bearrašiidda. 
  3. Bearrašat geat ožžot ruđalaš doarjaga ožžot čuovvuleami jus lea dárbu dasa.

Stáhtahálddašeaddjit bearráigehčče 68 Nav-kantuvrra. Almmustahtte láhkarihkkumiid 58 Nav-kantuvrras. Dát dagaha sullii 80 proseantta bearráigeahčuin. Nav-kantuvrrain sáhtii leat okta, guokte dahje golbma láhkarihkkuma, go jo stáhtahálddašeaddjit bearráigehčče golbma suorggi. Logi Nav-kantuvrras eai lean láhkarihkkumat.

Kárten

Dábálaš gávnnus bearráigeahčus lei ahte máŋga Nav-kantuvrra dušše válde vuhtii dan maid váhnemat čálle ohcamii go ohce ruđalaš doarjaga, eaige kárten mánáid dárbbuid dađi eanet. Ii lean dábálaš ahte Nav-kantuvrrat ieža kártejedje bearraša ovttaskas máná individuála ja oppalaš dárbbuid, jus váhnemat eai lean čilgen mánáid dárbbut ohcamis. Máŋgga bearráigeahčus čujuhedje stáhtahálddašeaddjit ahte lei biddjon váhnemiid ovddasástádussan identifiseret mánáid dárbbuid, ja sii eai álo diehtán masa sii sáhtte ohcat doarjaga. Máŋgga bearráigeahčus lei váttis stáhtahálddašeddjiide áicát kártenságastallamiid hivvodaga, ja ahte ledjego mánáid dárbbut fáddán dáid ságastallamiin, go eai gávdnon journálanotáhtat. Lei hárve ahte Nav-kantuvrrat ohcaledje mánáid oaiviliid áššiin mat guske sidjiide, eai njuolga eaige váhnemiid bokte.

Árvvoštallan ja mearrádus

Bearráigeahčču čájeha ahte lea gaskavuohta gaskal váilevaš kártema ja váilevaš individuála árvvoštallamiid veahkkedárbbus ja doarjaga supmis. Danne go kárten lei váilevaš, de dahkkojuvvui árvvoštallan ja mearrádus maid váilevaš vuođu vuođul. Lea váttis ollašuhttit gáibádusa ahte galgá dahkkot árvvoštallan mii mánnái lea buoremus, ja ahte individuála árvvoštallan lea vuođđun doarjagii, jus ii dovdda dihto bearraša ja sin dárbbuid. 

Ledje máŋga Nav-kantuvrra mat eai dahkan konkrehta ja individuála árvvoštallamiid veahkkedárbbus, muhto juolludedje veahki dušše bagadalli njuolggadusaid vuođul mat sis leat ruđalaš doarjaga hárrái (Johtočálus A-3/2023 Stáhtalaš bagadalli njuolggadusat ruđalaš doarjagii 2024:s), dahje iežaset gielddalaš máksomeriid mielde. Ledje máŋga Nav-kantuvrra mat juolludedje dihto ulbmiliidda bagadalli máksomeari lassin, jus bearaš ozai. Hástalus dáinna lea ahte buot váhnemat eai dieđe masa sii sáhttet ohcat doarjaga. Eanaš Nav-kantuvrrat eai rehkenastán mánáidoaju go meroštalle doarjjasubmi.

Čuovvuleapmi

Eanaš Nav-kantuvrrat fálle čuovvuleami, ságastallamiid bokte. Lei erohus das ahte ovttasbargego eará bálvalusaiguin. Eai lean máŋggas geat dahke mearrádusaid bálvalusaid birra diehtojuohkin, rávven ja bagadallan. Stáhtahálddašeaddjit eai iskan čuovvuleami sisdoalu ja kvaliteahta. Muhtin gávdnosat geažidit ahte geavaheaddjit geat ožžo veahki bearaškoordináhtoriin ja bearašbargojoavkkuin, dahje ledje mielde sierra dutkan- ja ovdánahttinprošeavttain mo mánnábearrašiid čuovvulit, ožžot lágat čuovvuleami go eará geavaheaddjit.